Hiljuti refereeris E24 kellegi Linda Andersoni artiklit, kes omakorda oli refereerinud tundmatu päritoluga uuringut. Uuring väitis, et ausus töövestlusel tasub ära. Kommentaariumit lugedes aga paistis, et mitte kõigil inimestel ei läinud aususe ja otsekohesusega kuigi hästi. Kuidas siis lood tegelikult on?
Aususel peaks uuringu autorite arvates olema 3 efekti:
- Sa ei sebi ennast organisatsiooni, kuhu sa tegelikult ei sobi.
- Sa saad katseajal lubatuga hakkama ning sind ei vallandata.
- Valetamine võib viia endast võõrandumiseni.
Imetore.
Artikliga täiesti nõus ning olen seda siingi nagu papagoi mitmel korral korrutanud – sa ei tohi valetada, ei oma kaaskirjas/CV’s ega ka töövestlusel.
Samas nõuanne “ole aus” on konkursi võitmiseks liiga vähe. Tänases artiklis mõtisklen ma aususest töövestluse tüüpküsimuste raamistikus – kuidas vastata ausalt tüüpküsimustele.
Ausad inimesed töökonkursil
Miks te töökohta vahetada soovite?
Praegusel töökohal koheldakse inimesi nagu orje. Ülemus ahistab, mis hirmus, kogu aeg lendavad mingid rumalad käsud ja korraldused.
Ooooo-kei, seeeel-ge.
Põhimõtteliselt on ju kõik õige. On firmasid, kus töötajatesse suhtumine on vilets. Samamoodi on reaalsus see, et kõik ülemused-pealikud ei ole kompetentsed. Kuid võid päris kindel olla, et taoline robustne ja karm ausus sellistes olukordades ei tööta.
Perspektiivi ja sõnade valiku tähtsus
Kellelegi ei meeldi negatiivsed inimesed. Enamus organisatsioonides on oma torisejad juba olemas ning keegi ei taha lisa juurde tuua.
Inimesed, kellega on igasugused asjad juhtunud, tekitavad alati kahtlusi – on ju olemas tõenäosus, et äkki on nad ise oma käitumisega endale õnnetused ja hädad kaela toonud? See ei diskvalifitseeri sind võib-olla automaatselt konkursilt, kuid jääb valikutegijaid kuskile kuklapiirkonda siiski rõhuma. Sellise inimese värbamine ei ole kunagi mugav otsus.
Mida sa peaksid siis tegema? Näiliselt pole ju pääsu? Ühest küljest nagu ei tohiks valetada, kuid samas brutaalne tõde ka ei kõlba?
Pole olemas väljapääsmatut olukorda. Sa võiksid proovida kahte taktikat: (a) probleemi depersonaliseerimine ja (b) teiste aspektide rõhutamine.
Probleemi depersonaliseerimine
Su endine ülemus oli mölakas. No selge, selge. See aga ei tähenda, et pead selle töövestlusel välja partsatama.
Mõtle parem, mis see siis oli, mis ta mölakaks tegi? Näiteks lasi sul pikki päevi töötada ning ei jätnud ka nädalavahetusel rahule?
Sel juhul oleks näiteks hea vastus, et soovid parandada oma töö- ja eraelu tasakaalu. Võid ka vinti veel peale keerata ja öelda, et pidev puhkuseta töötamine ei võimalda sul olla nii efektiivne kui sa tegelikult olla võiksid. Pidevast üleaja töötamisest tekivad veel omakorda perekondlikud probleemid ning ka need segavad keskendumist tööle. Selle kõige tõttu soovid sa töökohta, kus saad mõlemat hästi teha.
Teine näide võiks olla, kus firma pidevalt trikitab palkadega. Venitatakse maksmisega, antakse tühje lubadusi vmt.
Soovin vahetada töökohta, sest minu praegune tööandja on väike firma, mille rahavood ei ole mõistetavalt väga stabiilsed, sõltudes suuresti sellest, kuidas ja millal kliendid maksavad. Töötaja seisukohast aga teeb selline korraldus elu väga raskeks – pean alati enne palgapäeva otsima mingeid lahendusi kuidas arveid maksta ning kunagi pole kindel, mis edaspidi saab. Kuigi mulle mu töö väga meeldib, on sellised lisapinged minu jaoks liiga suured ning seega soovingi leida tööd, kus ma saaksin keskenduda oma töö võimalikult hästi tegemisele, mitte aga rahade pärast närveldamisele.
Selliselt asju sõnastades oled sa ühekorraga mõista andnud, et sul on empaatiavõimet, sa suudad ärist aru saada, oled motiveeritud oma tööd võimalikult hästi tegema ning ei pea kellegile vimma.
Teiste aspektide rõhutamine
Olles jäänud töökoha vahetamise küsimuse juurde, laseme sellega ka edasi. Sa ei taha rääkida sellest, miks sa vanalt töökohalt lahkuda tahad. Mis siis võiksid olla need teised aspektid, mida rõhutada?
Töökoha vahetamisel võib olla mitmeid põhjusi. Seega selle asemel et rääkida vanast töökohast, võid sa keskenduda pigem uue töökoha boonuste peale, näiteks:
- kodule lähemal
- võimaldab rakendada ennast õpitud erialal
- samm karjääriredelil ülespoole
- huvitav valdkond
- võimaldab õpinguid jätkata
- jne.
Ignoreeri kõike, mis eelmises kohas paha on ning vaata tulevikku. Kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja. Kui sul pole eelmise koha kohta midagi meeldivat öelda, siis ära räägi sellest üldse.
Ausus
Sa ei tohi valetada töövestlusel, CV’s ega oma kaaskirjas. See paistab kaugele välja, paneb sind kehakeelega veidraid signaale saatma ning muudab sinu “loo” väga ebausutavaks ja lünklikuks. See kõik vähendab usaldusväärsust sinu vastu ning teeb sinu valimise töökohale väga riskantseks otsuseks. Mulje võib jääda nii ebameeldiv, et otsustatakse pigem ilma inimeseta edasi minna, kui sind valida.
Kuid ka teine äärmus on halb. Oma mõtete ja tunnete robustne väljaütlemine, eriti kui need on negatiivse alatooniga, on samuti destruktiivne tegevus. Isegi kui sa mingil hetkel näed maailma vaid mustades värvides ei tähenda, et ta ka selline on. Alati on sinu olukorrale võimalik vaadata natuke teise nurga alt. Leida asju, mis on positiivsed.
Peaks aga positiivse vaatenurga leidmine raske olema, vali hoolega kuidas oma negatiivset kogemust sõnastada. Sõnades on väga tugev maagia – hoolimatus oma sõnavalikusse võib muuta olulisel määral sinu karjääri.
Vali oma sõnu targalt.




