Praktilised nõuanded Sinu parema töökoha nimel

Ausus tasub ära?

Kirjutas - 05.05.12

Hiljuti refereeris E24 kellegi Linda Andersoni artiklit, kes omakorda oli refereerinud tundmatu päritoluga uuringut. Uuring väitis, et ausus töövestlusel tasub ära. Kommentaariumit lugedes aga paistis, et mitte kõigil inimestel ei läinud aususe ja otsekohesusega kuigi hästi.  Kuidas siis lood tegelikult on?

Aususel peaks uuringu autorite arvates olema 3 efekti:

  1. Sa ei sebi ennast organisatsiooni, kuhu sa tegelikult ei sobi.
  2. Sa saad katseajal lubatuga hakkama ning sind ei vallandata.
  3. Valetamine võib viia endast võõrandumiseni.

Imetore.

Artikliga täiesti nõus ning olen seda siingi nagu papagoi mitmel korral korrutanud – sa ei tohi valetada, ei oma kaaskirjas/CV’s ega ka töövestlusel.

Samas nõuanne “ole aus” on konkursi võitmiseks liiga vähe. Tänases artiklis mõtisklen ma aususest töövestluse tüüpküsimuste raamistikus – kuidas vastata ausalt tüüpküsimustele. 

Ausad inimesed töökonkursil

Miks te töökohta vahetada soovite?

Praegusel töökohal koheldakse inimesi nagu orje. Ülemus ahistab, mis hirmus, kogu aeg lendavad mingid rumalad käsud ja korraldused. 

Ooooo-kei, seeeel-ge.

Põhimõtteliselt on ju kõik õige. On firmasid, kus töötajatesse suhtumine on vilets. Samamoodi on reaalsus see, et kõik ülemused-pealikud ei ole kompetentsed. Kuid võid päris kindel olla, et taoline robustne ja karm ausus sellistes olukordades ei tööta. 

aususPerspektiivi ja sõnade valiku tähtsus

Kellelegi ei meeldi negatiivsed inimesed. Enamus organisatsioonides on oma torisejad juba olemas ning keegi ei taha lisa juurde tuua.

Inimesed, kellega on igasugused asjad juhtunud, tekitavad alati kahtlusi – on ju olemas tõenäosus, et äkki on nad ise oma käitumisega endale õnnetused ja hädad kaela toonud? See ei diskvalifitseeri sind võib-olla automaatselt konkursilt, kuid jääb valikutegijaid kuskile kuklapiirkonda siiski rõhuma. Sellise inimese värbamine ei ole kunagi mugav otsus. 

Mida sa peaksid siis tegema? Näiliselt pole ju pääsu? Ühest küljest nagu ei tohiks valetada, kuid samas brutaalne tõde ka ei kõlba?

Pole olemas väljapääsmatut olukorda. Sa võiksid proovida kahte taktikat: (a) probleemi depersonaliseerimine ja (b) teiste aspektide rõhutamine.

Probleemi depersonaliseerimine

Su endine ülemus oli mölakas. No selge, selge. See aga ei tähenda, et pead selle töövestlusel välja partsatama. 

Mõtle parem, mis see siis oli, mis ta mölakaks tegi? Näiteks lasi sul pikki päevi töötada ning ei jätnud ka nädalavahetusel rahule?

Sel juhul oleks näiteks hea vastus, et soovid parandada oma töö- ja eraelu tasakaalu. Võid ka vinti veel peale keerata ja öelda, et pidev puhkuseta töötamine ei võimalda sul olla nii efektiivne kui sa tegelikult olla võiksid. Pidevast üleaja töötamisest tekivad veel omakorda perekondlikud probleemid ning ka need segavad keskendumist tööle. Selle kõige tõttu soovid sa töökohta, kus saad mõlemat hästi teha.

Teine näide võiks olla, kus firma pidevalt trikitab palkadega. Venitatakse maksmisega, antakse tühje lubadusi vmt.

Soovin vahetada töökohta, sest minu praegune tööandja on väike firma, mille rahavood ei ole mõistetavalt väga stabiilsed, sõltudes suuresti sellest, kuidas ja millal kliendid maksavad. Töötaja seisukohast aga teeb selline korraldus elu väga raskeks – pean alati enne palgapäeva otsima mingeid lahendusi kuidas arveid maksta ning kunagi pole kindel, mis edaspidi saab. Kuigi mulle mu töö väga meeldib, on sellised lisapinged minu jaoks liiga suured ning seega soovingi leida tööd, kus ma saaksin keskenduda oma töö võimalikult hästi tegemisele, mitte aga rahade pärast närveldamisele.

Selliselt asju sõnastades oled sa ühekorraga mõista andnud, et sul on empaatiavõimet, sa suudad ärist aru saada, oled motiveeritud oma tööd võimalikult hästi tegema ning ei pea kellegile vimma.  

Teiste aspektide rõhutamine

Olles jäänud töökoha vahetamise küsimuse juurde, laseme sellega ka edasi. Sa ei taha rääkida sellest, miks sa vanalt töökohalt lahkuda tahad. Mis siis võiksid olla need teised aspektid, mida rõhutada?

Töökoha vahetamisel võib olla mitmeid põhjusi. Seega selle asemel et rääkida vanast töökohast, võid sa keskenduda pigem uue töökoha boonuste peale, näiteks:

  • kodule lähemal
  • võimaldab rakendada ennast õpitud erialal
  • samm karjääriredelil ülespoole
  • huvitav valdkond
  • võimaldab õpinguid jätkata
  • jne.

Ignoreeri kõike, mis eelmises kohas paha on ning vaata tulevikku. Kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja. Kui sul pole eelmise koha kohta midagi meeldivat öelda, siis ära räägi sellest üldse. 

Ausus

Sa ei tohi valetada töövestlusel, CV’s ega oma kaaskirjas. See paistab kaugele välja, paneb sind kehakeelega veidraid signaale saatma ning muudab sinu “loo” väga ebausutavaks ja lünklikuks. See kõik vähendab usaldusväärsust sinu vastu ning teeb sinu valimise töökohale väga riskantseks otsuseks. Mulje võib jääda nii ebameeldiv, et otsustatakse pigem ilma inimeseta edasi minna, kui sind valida.

Kuid ka teine äärmus on halb. Oma mõtete ja tunnete robustne väljaütlemine, eriti kui need on negatiivse alatooniga, on samuti destruktiivne tegevus. Isegi kui sa mingil hetkel näed maailma vaid mustades värvides ei tähenda, et ta ka selline on. Alati on sinu olukorrale võimalik vaadata natuke teise nurga alt. Leida asju, mis on positiivsed. 

Peaks aga positiivse vaatenurga leidmine raske olema, vali hoolega kuidas oma negatiivset kogemust sõnastada. Sõnades on väga tugev maagia – hoolimatus oma sõnavalikusse võib muuta olulisel määral sinu karjääri. 

Vali oma sõnu targalt.

 

Loe veel samal teemal:

Artikli kategooriad: Tööotsimise strateegiad, Töövestluse strateegiad ja taktikad ja sildid , , , .

Kuidas ennast töövestlusel vastupandamatuks teha?

Kirjutas - 20.04.12

Müüv CV ja kaaskiri on kõigest pool võitu. Vestlusele saanuna kestab nende efekt veel hetke ning väärilist jätkuta jääbki ainult selleks – tubliks pingutuseks vestlusele saamise nimel. Mõnda aega tagasi pidasin kiire loengu Mainori karjääripäeval – kuidas töövestlusel edukas olla.

Piret Meinberg aitas kokku panna vaadatava versiooni:

Ma teen siin ka lühikokkuvõte neile, kel pole 37 minutit aega. Kõike päris kirja panna ei jõua, kuid midagi ikka. Neile, kes siiski läbi vaatasid panen ka natuke uuemaid asju kirja peamiselt töövestluste taustast. Et oleks mõnus.

Töövestlus – inimhinge süvenemine või … ?

Paljud tööotsijad saabuvad töövestluse ruumi ootusega, et kus nüüd hakatakse tema tegemisi ja tundmisi uurima. Mõni puistab südant. Mõni istub laua taga nagu pokkerilauas – kas vastane saab aru, et blufin või mitte? Igaks juhuks olen ettevaatlik ja ei räägi liiga palju. Variatsioone on üllatavalt palju, enamusel on paraku valitud kaotaja strateegia.

Töövestlusel sul on umbes 5-10 minutit, et ennast huvitavaks teha. Võimalik, et ma olen isegi erakordselt lahke siinkohal. Aga hindajana, kui ma kiirelt aimu ei saa, kuidas sa meile kasulik saaksid olla, siis sa pikka liugu ei lase. Jah, ma teen sinuga kohustusliku kava läbi, et sulle halba muljet ei jääks, kuid reaalselt võid sa juba audis olla.

Mis ma öelda tahan – mitte ükski hindaja ei kuluta tarbetut energiat, et sinu kohta kõike teada saada, vähemalt mitte esimeses vestluse voorus. Pigem üritan ma vestlusega saada kiiret vastust küsimustele:

  • Kas sa saad tööga hakkama?
  • Kas sa tahad seda tööd?
  • Kas sa meeldid mulle?

Nendele küsimustele vastamisega peaksid sa ka ennekõike vaeva nägema. Kuidas küll? Rõõm aidata, loe edasi.

Esmamulje

Sulle antakse esmane hinnang sel hetkel kui uksest sisse astud ning see kivistub 3 sekundit enne kui pakutud toolile istud. Olles jätnud viletsa esammulje, võivad su shansid juba olla kustunud – sellest ka minu pakutud, et võid esimese 5-10 minutiga konkursilt väljas olla võib olla liiga lahke pakkumine. Inimesed võtavad oma esmamuljet väga tõsiselt.

Sõber Janek ütles, et esmamulje pidi kestma 2-3 kuud ning ei lähe selle aja jooksul isegi siis ära kui su käitumine on kardinaalselt vastupidine su esmamuljele. Sõber on Janek on kõrgelt erudeeritud ning mina teda usun.

Peaks aga sellest veel vähe olema, siis võib üks Eesti suurema müügimeeskonna pealik seda kinnitada – ülikond müüb. Seda küll mitte alati, kuid asja point on sama – ülikond jätab hea esmamulje kui professionaalist. 

Mis ma öelda tahan – see kuidas sa välja näed, kuidas sa sisse astud, kuidas sa teretad – see kõik mängib olulist rolli, et sa üldse konkurentsis püsiksid.

Riietumisel võid pigem eksida konservatiivsema poole. Ei mingeid ööklubi riietust, dressid hoia sporditegemiseks ja teksad… võivad mõnel ametikohal ok olla, kontoritööde korral parem otsi midagi viisakamat. 

Tüüpküsimused

Korralik käepigistus on sama oluline, kui hästi vastatud tüüpküsimus

Sa tead, et need tulevad. Sul pole mingit vabandust nendeks mitte valmis olla. Siinkohal ämbrisse astuda on sama hea kui minna suusavõistlusele ja avastada, et suusad jäid laudaseina najale seisma. 

Miks neid küsitakse? Mõnes mõttes on töövestlused kõrge ritualiseerituse tasemega ettevõtmine. Mõningad küsimusi küsitakse vist ainult sellepärast, et ilma nendeta poleks “soliidne”. Teisalt – mingit jalgratast ka leiutada ei viitsita – on küsimusi, mis on avanguks lihtsalt väga sobilikud ning nii neid küsitaksegi.

Laias laastus on 5 küsimust, miljonis erinevad variatsioonis:

  • Kes sa oled ja mida sa meist tahad?
  • Tead sa üldse kuskohas sa praegu oled? 
  • Mida sa õppinud oled ja mida sa õppida veel kavatsed?
  • Miks sa siin oled, mis eelmises kohas juhtus?
  • Mida sa hästi oskad, millega jänni jääd?

Ma rääkisin videos pikemalt, kuidas neile küsimustele vastata. Võlusõnadega ei äritse, iga inimene peab nendega natukene ise pikemalt tegelema. 

Räägi lugusid

Kuulates 5-6 inimest keskmiselt päevas ei mäleta päeva esimest esinejat enam mitte keegi ning alles on ainult 3-4 märksõna, 1-2 lauset. See oled sina. Kokkuvõetuna ühe ametikoha konkursi raames.

Mis sa tahaksid, et need märksõnad oleksid? Mida peaks see kokkuvõte ütlema? Sa mõjutad seda.

Ideaalis tahaksid, et märksõna kisuks hindaja mälusoppidest vahva loo, kuidas sa probleemi lahendasid, raske kliendiga hakkama said või metsikus koguses uut müüki tegid. See oleks lahe ja aitaks sind päris kõvasti.

Lood tuleb ette valmistada, sa ei räägi neid käigult. Ma olen proovinud ja iga kord põrunud.

Olulisemateks teemadeks, mille kohta võiksid lood ette valmistada:

  • raskuste ületamine töö juures
  • kuidas sa firmale raha kokku hoidsid
  • kuidas sa firmale raha teenisid
  • kuidas sa firmale aega kokku hoidsid
  • sina kui meeskonnamängija

Kuidas aga üks hea lugu välja peaks nägema? Ka siin on “innovatsioon” sinu eest ära tehtud. Jälgi suvalist Hollywoodi filmi, nemad paraku on teinud sellest kunstiliigist tootmisharu. Nad on loo rääkimist müügi seisukohast optimeerinud ja tulnud välja sellise valemiga:

  • Alustuseks on kangelane, kes kuskil toimetab. Olin müügikonsultant. Olin töötanud seal firmas juba 2 aastat ning mu müügieesmärgid olid ilusti täidetud, kohati ka ületatud. Elu oli ilus. 
  • Kangelase ette satub takistus, ta peab probleemi lahendama. Siiamaani oli firmal hästi läinud, kuid nüüd tuli väljamaa konkurent turgu vallutama. Hinnad löödi alla, kohati kuni 60%. Nad olid suur kontsern, võisid endale lubada turu ülevõtmise faasis 3-4 aastat kahjumiga töötada. Meie olime pisike firma ning seisime silmitsi väljasuremisega.
  • Kangelane asub tegutsema. Mõistsin, et meie senine müügitaktika ei tööta enam uuel turul. Asusin uurima, mida teised on sarnases olukorras teinud. Lugesin raamatuid, artikleid, katsetasin erinevaid lähenemisi. Lõpuks tundus, et olin leidnud uue lähenemisnurga – pidime asuma rõhuma klientide juures paindlikkusele ning tarneajale, mis olid meil konkurendist paremad. Jagasin oma uut lähenemist ka müügijuhiga, kes tegi asja ametlikuks ning muutis meie firma müügitaktikaid. Aitasin sealjuures teisi koolitada.
  • Mis välja tuli? Uus lähenemine ei hoidnud ära käibe kahanemist, kuid saime esialgsest 40% langusest siiski üle ning taastasime aeglaselt kuid kindlalt oma turuosa. Praeguse hetkeseisuga oleme suurema osa juba taastanud, oma tipphetkest oleme võib-olla veel ainult 10% maas.
  • Küsi kuidas lugu meeldis. Kas ma vastasin teie küsimusele “milline on sinu suurim müügialane saavutus?”

Ma kasutasin loo rääkimisel päris palju numbreid ja see on oluline. See annab hindajale mingi raamistiku, milles su saavutusi hinnata. Lisaks on numbrilised väärtused märksa usutavamad. Võrdle näiteks eelmist lugu tüüpilise vastusega töövestlusel:

“Noh, kui need konkurendid tulid, siis ma aitasin müüki paremaks teha. Vahepeal oli päris kriitiline aga lõpuks oli juba päris normaalne.”

Sellise materjaliga on hindajal neetult keeruline midagi mõistlikku peale hakata.  Halvimal juhul ei usuta üldse, et midagi väga erilist korda on saatnud, parimal juhul – midagi vist on teinud, täpsemalt ei suutnud temast aru saada.

Maksimeeri oma edu tõenäosust

Kindlaid asju maailmas ei ole. Küll aga see ei tähenda, et peaksid ainult soodsale juhusele lootma jääma. Maksimeeri oma edu tõenäosust pingutades hea esmamulje nimel, valmistudes tüüpküsimusteks ning rääkides hindajatele üks korralik ja meeldejääv lugu oma tegemistest. 

Loe veel samal teemal:

Artikli kategooriad: Töövestluse strateegiad ja taktikad ja sildid .

Kuidas hinnata oma seisu töökonkursil?

Kirjutas - 01.03.12

Tasub mul sellele töökohale kandideerida? On mõtet üldse vaeva näha? Need on küsimused, mis tekivad igal tööotsijal varem või hiljem. Kuidas hinnata oma edushansse töökonkursil? Miks see üldse oluline on?

Miks hinnata oma edu tõenäosust ühel või teisel konkursil?

Edu saavutamiseks tööotsimise käigus peaksid välja mõtlema, mis see edu sinu jaoks täpselt tähendab ning vastavalt sellele oma konkurssite portfolio kokku panema.

Tööd otsides tasub sul hoolikalt mõelda kuhu kandideerida. Konkursite hoolikas valik aitab sul oluliselt kiiremini tööd leida ning anda su pingutusele märksa parema tasu. Oma konkureerimiste portfolio tekitamisel peaksid peale “tahan” ja “meeldib” faktorite arvestama ka sinu edu tõenäosust. Viimane asi, mida sa tahad on kandideerimine paljudel konkursitel, millel su edu tõenäosus on kasin või natuke viletsam. Portsude viisi “ei” kuulmine hakkab varem või hiljem eneseusku kõigutama ning see omakorda halvendab veelgi sinu esinemist konkursitel.

Oma edu tõenäosuse adekvaatne hindamine annab sulle teisalt ka parema arusaamise, miks sulle “ei” öeldi ning sellega paremini toime tulla. Oled praegu tööline ja soovid saada juhiks? Äraütlemised pole seotud sinu oskuste ja võimetega, sa mängid lihtsalt loteriid oodates millal keegi sulle võimaluse annab. Teadlikkus oma seisust sellistel konkursil aitab “ei”-dele objektiivse seletuse anda. 

Tippjuhi konkursid

Kas sul on olnud karjääris eelnevad kokkupuuteid klientidega ja müügitööga? Turundusega? Oled sarnases sektoris igapäevategevust korraldanud? Kui ei, siis on su seis avalikel konkursitel pingeline. 

Rolliootused tegevjuhile on, et suudab ühelt poolt raha sisse tuua ning teiselt poolt raha väljaminekut vähendada. Maakeeli – sa peaksid suutma müüki suurendada ning teiselt poolt suutma kulusid vähendada. Suuremates ettevõtetes muuta üha olulisemaks ka võimekus finantsnäitajatest end läbi närida. Väiksemates piisab kui saad aru, kas lõpptulemuseks on pluss või miinus – seal on matemaatika oluliselt lihtsam.

Sa ei pea iga valdkonda põhjalikult tundma. Lõppkokkuvõttes oled sa üldjuht, kes peab asju käigus hoidma võid-olla olulisemaid kliendisuhteid hoida. Abiks on siiski ühe valdkonna põhjalikum tundmine. Mis valdkond parasjagu oluliseim on – kas finants, operatsioonid või müük, sõltub juba konkreetse organisatsiooni hetkeseisust ja -probleemidest.

Eestvedamine/juhtimine on oluline ning mängib väga olulist rolli lõpliku valiku tegemisel. Nali on aga selles, et konkursi käigus selle hindamine on võrdlemisi keeruline. Loevad kogemused, mida eripärasemad seda parem. Olulisemateks teemadeks on töötajate valik, arendamine, käitumine kriisisituatsioonides, tegevuse korraldamine. Kui sa täna pole juhtival ametikohal, kuid soovid kunagi tipp- või keskastmejuhiks saada, siis ürita saada ennast erinevatesse projektidesse sisse, mis nende teemadega tegeleb. Juhtud sa aga arvama, et sellised projektid on lisatöö, need pole ametijuhendis kirjas ning nende eest peaks lisatasu saama, siis võiksid kaaluda, kas juhtimine on ikka see töö, mida sa päriselt teha tahaksid. 

Juhul, kui sul on olnud kokkupuuteid eestvedamisega, eelmainitud 3 valdkonnaga ning ühes neist oled väga hea, oled sa õiges kohas ja võid julgelt kandideerida. Formaalne töökogemus pole isegi nii oluline, erinevad kogemused on. Hariduse puudumise pärast ka kandideerimata ma ei jätaks, kui just väga spetsiifiline valdkond pole, kus otsitaksegi väga spetsiifilise haridusega tegelast a’la arst, keemikut vmt. Tehniline haridus ei ole spetsiifiline haridus ning kogemus kompenseerib selle puudumist ilusti.

Keskastmejuhi konkursid

Keskastmejuhtide konkursse võib laias laastus jagada kaheks – põhiprotsesside juhid ning toetavate protsesside juhid. Põhiprotsessi all pean silmas müüki, tootmist, teenindust, tarneahela juhtimine. Toetavateks protsessideks finantsjuhtimine, personalijuhtimine, turundus, kommunikatsiooni juhtimine, IT juhtimine jne. See ei ole niiväga tähtsuse järjekorda panek, eristavaks faktoriks on alluvate arv ja vahetu mõju igapäevastele operatsioonidele. 

Valdkonna teadmised ja erialased teadmised on olulised mõlemal juhul. Valdkonna spetsiifika tundmise osakaal on aga väiksem põhiprotsessi puhul ning peaaegu kõike määrav toetavate protsesside puhul. Haridus/koolitus on olulised faktorid ning üldkeskhariduse baasil on sellistel konkursitel üldiselt väga raske rallit sõita. Erialane töökogemus loomulikult päästab päris palju. Kriitiliseks eduteguriks on õige “keele” rääkimine. Sa kas tead valdkonda, selle peamisi mõtteid-terminoloogiat-teooriaid või mitte. Traditsiooniliselt annab selle sulle hariduse, kuid kui oled selle omal käel selgeks saanud, siis piisab ka sellest. Lihtsalt vestlusele võib olla raskem saada.

Eestvedamine/juhtimine on põhiprotsessi juhtidel oma osakaalult sama oluline kui tippjuhtide puhul. Toetavates funktsioonides ei pruugi isegi väga jutuks tulla. Koolilõpetajal on seetõttu pigem head shansid toetava protsessi juhiks saada ning väga kesised shansid põhiprotsessi juhi ametikoht saada. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et sul läheb hästi, kui tunned oma valdkonna ning sul on olnud kokkupuuteid inimeste juhtimisega. Kui sa juhtimisega pole varem kokku puutunud, siis ole vabatahtlik, kui küsitakse kes tahaks uut inimest välja õpetada. Mõtle kaasa kuidas oma tööd võimalikult hästi teha ning katsu seda ka päris elus teostada, ära piirdu suitsunurgas fantaseerimisega. Kandideerimisel on sul vaja materjali, millest rääkida. Mõjuvaimad on aga ikkagi lood, mis tuginevad isiklikul kogemusel.

(Tipp)spetsialist

Tippspetsialist ja toetava protsessi juht istuvad sisuliselt samas paadis. Loevad sinu teadmised ja oskused. Võimekus teise inimese innustada/arendada võib jutuks tulla, kuid on pigem kategoorias “oleks-hea-kui-oleks”. Määravaks võib see saada üksnes siis, kui spetsialistis nähakse inimest, kes 2-3 aastases perspektiivis võiks mõnele juhtivale ametikohale sattuma. Oluline võib see ka lõppvoorus olla, kus 2-3 kandidaati tajutakse võrdsena ning otsitakse mingeid sekundaarseid aspekte valiku tegemiseks.

Kandideerimisel peaksid mõtlema, kas sul on vajalikud teadmised ja oskused olemas. Kui sul pole valdkonnaga varasemaid kokkupuuteid, kuid arvad, et võiksid tööga hakkama saada, siis on olukord keeruline. Keeruline olukord aga ei tähenda, et see oleks võimatu.  Sa peaksid otsima sel juhul ülekantavaid oskusi – näiteks kuluarvestuse korraldamise ekspert suudaks kandideerida tootmise planeerija või analüütiku ametikohale. Tõenäoliselt on tal olemas vajalikud andmetöötlemise- ja analüüsi oskused, tõenäoliselt on ta kokku puutunud prognoosimisega, tõenäoliselt tunneb vajalikke töövahendeid. Sellised konkursid on rasked, kuid võidetavad. Ma olen tööd otsides selliseid projekte ette võtnud, kuid hoidnud kogu portfellis selliste projektide osakaalu 10% kandis. 

Puudub sul haridus, kogemus ning ülekantavaid oskusi välja tuua ei oska, siis ära kandideeri. Isegi, kui sinu usk endasse on piiritu. Isegi kui sa päriselt ka oma võimete poolest võiksid tööga hakkama saada. Põhjus on selles, et ilma nendeta on vestlusele saamine peaaegu võimatu. Sa peaksid suutma oma CV’s ja kaaskirjas avama oma motivatsiooni ja õppimispotentsiaali sel määral, et seda võiks hinnata kategooriasse “maagia”. On su nimi Gandalf, siis võta see teekond ette, kuid väga suurt edulootust mina küll ei annaks. 

Tööline

Head töölist pole kergem leida kui juhti või tippspetsialisti. Oskused on olulised, kuid peaaegu on samaväärsed on sinu tahe tööd teha ning tingimuste sobivus ettevõtte omadega.

Paljude töölise ametikohtade puhul on oluliseim küsimus “kas sa tahad seda tööd teha?”. Ei pea udutama, et see on su unistuste töö ja eluaeg oled tahtnud seda teha, kuid sul peab olema soov seda tööd teha ja teha seda hästi. Tahte puudumine ei pruugi olla väljalangetajaks, eriti arvestades, et konkurss tööliste ametikohtadele ei ole tavaliselt väga pingeline. Küll aga annab hästi hakkamasaamise tahte demonstreerimine sul töökohta endale saada.

Tingimuste mittesobivus on peamine väljalangetaja töölise konkurssidel. Kas palk on ok? Kas töötamine vahetustega on ok? Kas asukoht on ok? Enne kandideerimist tee endale selgeks, kas tingimused sulle sobivad ning ära raiska enda ja teiste aega.

Kokkuvõte

Oma võimaliku edu hindamine aitab sul tööotsimise käigus säilitada eneseusku ning toime tulla stressiga, mida täielikult vältida ei õnnestu kunagi. See aitab sul kokku panna oma konkurssite portfolio selliselt, mis vastaks sinu ootustele kõige paremini – kui sul on kiire, siis osale suure tõenäosusega konkursitel. Soovid sa vahetada eriala või liikuda karjääris ülespoole, varu kannatust ja aega. 

Loe veel samal teemal:

Artikli kategooriad: Tööotsimise strateegiad ja sildid , , , , .

Kuidas täispangale minek aitab sul tööd saada

Kirjutas - 18.01.12

Sa kandideerid korraga 4-5 töökohale, tavaliselt ka rohkematele. Miks on vaja näha eraldi vaeva iga konkursiga ning kohelda iga konkurssi kui sinu unistuste tööd?

Keda siis tegelikult firmad otsivad?

Töötaja panus tuleneb laias laastus valemist Panus = oskused * tahe oskusi rakendada. On üks teguritest 0, siis on ka panus kokku 0. Trikk on siinjuures veel selles, et paljusid oskusi ja teadmisi on võimalik omandada. Enamus tööandjaid saab siiski aru, et täpselt sellist tööd nagu neil vaja, ei õpetata ning omab kasvõi väga algelist süsteemi peamiste oskuste õpetamiseks.

Tahtmine midagi teha aga… On selline “jah-ei” tüüpi asi, sul kas on seda või mitte.

Vahelepõige tööandja mõttemaailma

 

Ei ole mõtet minna rallit sõitma suhtumisega "äkki see võiks mulle meeldida". Näita üles meelekindlust ja tahet oma tööd võimalikult hästi teha.

Teeme korraks väikese kõrvalpõike tööandja riskidesse. Uue töötaja lõpliku sobilikkuse kohta saab midagi öelda katseaja lõpus, kuid siinkohal peaks töötaja ikka eriti ebasobiv olema. Täpsema hinnangu saad anda alles 1 tööaasta lõpuks. Tehes vale valiku kaotab tööandja 2 aastat – ühe mille ta kulutas vale töötaja õpetamisele ning veel üks, mis kulub uue töötaja väljaõpetamiseks. Loomulikult on alternatiiviks veel jätkata oma “vale valikuga”, kuid nii ehk naa on tööandja pandud keerulisse olukorda. Ilma ütlemata – keegi ei taha ennast panna olukorda, kus valida on töötaja vabastamise ning järjekordse värbamisprojektiga või siis mingi viletsa resultaadiga elamist.

Enne kui tööandja võtab ette aastase koolitusprojekti, tahab ta veenduda, et panustab õigele inimesele. Selles mõttes ei otsita peaaegu kunagi parimatest parimat vaid võimalikult väikese riskiga töötajat. Õppimise ja õppimisvõimega on aga selline naljakas lugu, et selle peamine ennustaja on lisaks teatud vaimsele võimekusele tahe uus oskus omandada. Vaime võimekus on enamus kandidaatidel aga omavahel võrreldav. Üksikuid kõrvalekaldeid sellisest Eesti keskmisest tuleb ju ette (mõlemale poole), kuid enamus kandidaate on siiski üsna võrdsed.

Jällegi jääb järgi tahe.

Kuidas oma tahet üles leida?

Enne kui mingite tehnikate juurde jõuda, pead sa ise oma tahte üles leidma. Alustuseks pead sa seda kohtlema nagu oma unelmate tööd. Kui sa seda ei suuda, siis parem ära kandideeri. Mõningad kontrollküsimused enda jaoks:

  • Miks see töökoht mulle hea on? Kodulähedane asukoht? Samm edasi karjääriredelil ja enese proovilepanek? Perekond kolib ja otsid uues piirkonnas tööd? Sa pead enda jaoks mingid positiivsed aspektid välja tooma ning kaaluma kui oluline see sinu jaoks on. Arenguvõimalus vs kodulähedus? Kumb sinu jaoks võidaks? Sa pead sellele ise vastuse leidma.
  • Kas ma päriselt ka tahaksin seda järgmised 3-5 aastat teha? Kas see päriselt meeldiks sulle? Suudad sa ennast kujutada seda tegemas päevast päeva, nädalast nädalasse jne? Asi pole ka alati meeldimises, sa võid ka kriteeriumiks võtta oma võimekuse seda taluda. Oluline on sinu suutlikkus seda tööd teha pikema aja jooksul. Otsides tööd mingiks lühemaks vahepeatuseks … Katsu parem see vahepeatus ära jätta ning otsi kohe tööd, mida sa tahaksid pikema aja jooksul teha. Või siis otsigi tõesti lühiajalise töö pakkujat.
  • Kas ma reaalselt saan seda teha? Kui töö nõuab reisimist, siis kas ma saan seda teha, mida mu perekond sellest arvaks? Kui mu silmanägemine on tuksis, siis kas ma saan päevast-päeva teha tööd arvutiga? Kui töökoht asub teises linna otsas, sinna ühistransport ei lähe ning autoga käia oleks pikk maa, siis olgu pakkumine ükskõik kui soodne, see ei sobi sulle.
  • Kas ma tahaksin pikemas perspektiivis selles töös paremaks saada? Oleksid sa valmis vajadusel kasvõi kooli tagasi minema, et seda tööd teha? Õppima selgeks veel ühe keele? Palju, kas üldse, sa oleksid valmis panustama oma energiat, et teha seda tööd võimalikult hästi? Negatiivne vastus ei tähenda alati, et peaksid kandideerimisest loobuma, kuid sa võiksid naljaviluks kasvõi karjäärinõustaja juures ära käia ja proovida temaga koos mõtleda, mida oma eluga peale hakata. Tea, kas alati sellest kasu on aga haiget see sulle ka kindlasti ei tee.

Töö vahetamisel või uue töökoha valikuid tehes peaksid sa kaaluma oma tulevikku 3-5 aasta pärast. Tööelu on oluline komponent sinu eluõnnest, pole mõtet teha 5 päeva tööd, et siis 2 päeva elada.

Va banque

Kuidas siis täispangale minek käiks?

Tugev müügikiri kaaskirjaks. Selgelt sõnastatud eesmärk CV’s. Pühendumust näitavad vastused vestlusel. Orienteeritus detailidele igas etapis.

CV ja kaaskiri

Kõik tööpakkumised erinevad natuke üksteisest, kuid sina oled ju üks. Kas ei saaks teha sellise üldise CV ja kaaskirja, mis käiks kõigile?

Iga töö on natuke omamoodi ja sind ka vaadatakse iga tööandja poolt läbi “omamoodi” prisma. Müügikonsultant kõlab nagu kõigile lihtsa ja arusaadava tööna kõigile. Süüvides töökoha sisusse aga näed sa väga kiirelt kui erinevad võivad tegelikult sarnase nimetusega tööd olla. Müüd sa kuskil salongis, kus klient astub tuppa raha käes ja soovib televiisorit osta? Müüd sa ärikliendile, kes pole sugugi valmis oma rahakotti enne välja võtma kui sa pole mehemoodi pingutanud? Milline see toode on, kui palju sa seda tunned, kui palju sellesse usud.

Need on prismad läbi mille hakatakse sind vaatama. Kas sul õnnestub oma CV’s ja kaaskirjas kõik need aspektid lahti kirjutada niimoodi, et see veel loetav oleks? Suure tõenäosusega mitte.

Selline eepiline suurteos, mis lahkaks sinu tegemisi kõikvõimalikest aspektidest tuleks kümneid lehekülgi pikk. Kui palju see tähelepanu saaks? 5 – 20 sekundit.

See on see aeg, mille värbav ülemus kulutab otsustamiseks, kas lugeda edasi või mitte. Jah, ma olen seda mõõtnud. Kui sa 5-20 sekundiga tähelepanu ei võida, on sinu shansid kesised. Sellepärast pead sa oma kaaskirja tugevalt avama, sellepärast peab su esimene lõik oleme sinu peamine ja kõige olulisem müügiargument. Võida tähelepanu, saad edasi järgmisse raundi.

Kas on võimalik leida universaalsed müügiargumendid, mis müüksid kõigile? Reaalselt ma olen oma varemtehtud kaaskirju n.ö. taaskasutanud. Müügiargumendid pole alati NII erinevad, et selle peaks täiesti 100% uuesti kirjutama. Küll aga ei tee ma kunagi 100% kopi-pastat.

Ma muudan keelekasutust. Ma muudan rõhuasetusi. Vahest rõhutan efektiivsust, teinekord kokkuhoitud raha, mõnikord panen nad mõlemad sisse. See on aga tööandja ja töökoha tundmaõppimise ja analüüsi küsimus.

Tee oma kaaskiri ja CV eriliseks ning selgelt arusaadavaks, et on kirjutatud just konkreetse organisatsiooni jaoks.

Vestlusel kasuta võimalusi oma pühendumuse näitamiseks

Sulle antakse vestlusel mitmeid kordi üles näidata oma huvi ja tahet seda tööd teha. Lihtsalt sellepärast, et see on nii oluline teema iga tööandja jaoks. Millised on tüüpküsimused nende jaoks?

  • Kus näete ennast 5 aasta pärast?
  • Miks valisite koolis/tööl sellise eriala, kuidas sellele alale sattusite?
  • Millised on teie lemmiktööülesanded? Milliseid ülesandeid teile teha ei meeldi?

Loomulikult on neist küsimustest lugematuid variatsioone ning paaril-kolmel vestlusel käinuna hakkad sa neid kiirelt ära tundma.

Sa ei pea muuseas ka ootama, kuni su huvi kohta küsima hakatakse ning võid hakata oma kaarte avama kohe kui küsitakse su käest “räägi endast”. Alguses loomulikult räägi paari lausega sellest mida saad organisatsioonile pakkuda, seejärel saad lasta edasi ning 3-4 lausega rääkida kuidas see töökoht sinu enda plaanidesse sobib ning mis see sulle annaks.

Igatahes. Küsitakse su käest su tulevikuplaane, siis räägi neist alati seoses uue töökohaga. Inimene, kes suudab ühelt poolt väljendada enda poolt pakutavat väärtust ning teiselt poolt teadlikust kuhu ta kandideerib ja miks, on iga tööandja jaoks väga ahvatlev. Kui peaks ka oskuste pakett sobima, siis tööpakkumine tulemata ei jää.

Aga kui ma saan poole pealt aru, et asi pole minu jaoks?

Vahets läheb ka nii, et poole peal saad aru, et asi pole seda väärt. Katkestamine on okei. Saad vestlusel aru, et said millegist valesti aru – ütle, et said asjast valesti aru ning ei saa seda töökohta vastu võtta. See on okei. Sa hoiad sellega nii enda kui ka teiste aega kokku.

Teine sarnane olukord on siis, kui sa oled multi-talent ning otsid rohkem kui ühes valdkonnas töös. Kas sa peaksid usutavuse nimel piirduma ainult ühe tulevikuversiooniga oma tulevikust. A miks sa peaksid?

Tulevik on kombinatsioon valikutest ja võimalustest ning kuskil pole kirjas, et pead ühe võimaliku tulevikuga rahulduma. Ma võin täiesti südamerahuga töötada personalijuhina, kvaliteedijuhina ja ka tootmisjuhina. Mul ei ole ka eriti keeruline leida positiivseid aspekte kõigis kolmes karjääriharus. Ma näen ka tulevikus kolme erinevat stsenaariumi, olgu siis võimalused millised iganes. Tõele au andes suudaksin ma veelgi rohkem stsenaariume ette kujutada, kuid pole siiamaani vaja olnud.

Kõik võrrandi tegurid olgu suuremad kui 0.

Koolidiplomid on olulised, kuid neist üksi ei piisa. Jättes läbimõtlemata oma tuleviku seoses kandideeritava töökohaga ning olles töövestlusele minnes ikka veel kahtleval seisukohal “vaatan, äkki meeldib”, ei saa sa kunagi tööpakkumist.

Ma olen ise vähemalt 1 korra jätnud asjad enda jaoks läbi mõtlemata. Vestlusel vastates lihtsale küsimusele “miks sa meile kandideerisin” vastasin küll ausalt aga rumalalt “mul on tööd vaja“.

Ma oleks võinud rääkida, kuidas oleks lahe töötada ühe Eesti innovatiivseima tech-startupi juures. Kuidas mulle töö sisu imponeeris. Kuidas ma nägin väga selgelt enda rolli seal ettevõttes ning kuidas mina oleks neile väga kasulik olnud. Aga ei. Ma plärtsatasin neile “mul on tööd vaja” ning töövestlus sisuliselt lõppes samal hetkel. Pole vaja ämbrites kolistada, mina tegin seda juba teie eest.

Kui sul on endal sarnane lugu jagada, siis tee seda kommentaarides.

Loe veel samal teemal:

Artikli kategooriad: Tööotsimise strateegiad ja sildid , , .

Töövestlus erinevate ametimeeste juures

Kirjutas - 30.11.11

Mil määral mõjutab sind see, kas töövestlust viib sinuga läbi personalispetsialist või keskastmejuht? Kuigi võiks tunduda, et vahet nagu väga pole, siis erinevate ametikohtade tööalane vajadus ning oskus töövestlust läbi viia muudab küllaltki oluliselt sinu fookust. Seda muidugi juhul, kui soovid ka tööpakkumist saada.

Rollid erinevates organisatsioonides pole kunagi päris ühesugused – mõnevõrra sõltub roll firma tegevusalast, suurusest, omanikest ja jumal teab millest veel. Näiteks tippjuht väikefirmas on tihtipeale suure organisatsiooni keskastmejuhiga sarnane, tööstusettevõtet juhitakse teistmoodi kui reklaamibürood jne. Esineb siiski ka piisavalt ühisosa, et vähemalt ettevalmistavas faasis oma lähenemist kohandada. Räägime nüüd asjast lähemalt.

Personalijuht, -spetsialist

Erinevad inimesed vaatavad sind erinevatest vaatenurkadest

Mulle endale sobivad need vestlused tihtipeale kõige paremini. Olen ise ka seda tööd teinud ning saan nende muredest ja rõõmudest väga hästi aru. Mis neid siis huvitab?

Personaliinimestel on tegelikult tohutu koorem seljas – personalivalikuga eksimine maksab ettevõtte jaoks väga palju ning valed valikud võivad ka teda panna ettevõttes väga halba valgusesse. Seega üritatakse tavaliselt teha turvaliseim valik ning liigseid riske ei võeta. Seega sinu räägitavad lood peaksid miinimumprogrammis usutavalt näitama, et suudad tööülesandeid täita. Sellest üksi paraku personaliinimese puhul ei piisa.

Nad vaatavad värbamisel natukene suuremat pilti ning mõtlevad ka pikemas perspektiivis. Homme peavad nad võib-olla asuma asendama mõnda keskastmejuhti või spetsialisti. Miljon korda lihtsam on sellist asendust saada firmast seest ja mitte tänavalt. Niisiis sõltumata sellest, mis ametikohale kandideerid, peaksid sa vihjama mõnes loos sellele, et sinus on arengupotentsiaali ning oled valmis pingutama, et seda realiseerida. Sellega pole mõtet alguses üle pingutada, kuid kui vestlusel näed, et sinu arengupotentsiaal personaliinimest huvitab, siis peaks sul lugu valmis olema sellest, kuidas tegid rohkem kui sinult oodati või omandasid uue oskuse.

Viimane aspekt, mille ma personaliinimeste puhul välja tooksin, on nende oskus töövestlust läbi viia ning parem mõistmine sellest, mis teeb inimese töö juures edukaks. See tähendab, et sa võid natukene avalamalt rääkida oma kogemustest – kui sa libastud ning annad imeliku või sobimatu vastus, siis oskajad aitavad sind tagasi ree peale. Sinu käest küsitakse lisaküsimusi, antakse võimalust olukorda rohkem avada ning analüüsida.

Mul on alati vähemalt üks väga keerulise olukorra lugu, mida ma räägin alati ainult personaliinimestele – kui mul see õnnestub, siis olen jaganud väga rasket kogemust, mis muudab mind vestluse läbiviijaga lähedasemaks. Samas risk midagi valesti öelda on ka minimaalne – kui minu loost ei saadud õigesti aru, siis ma tean, et saan suunavaid küsimusi ning saan vigade parandust teha.

Keskastmejuht

Keskastmejuhil on natuke teistsugused mured. Tema peab sind kiirelt välja koolitama. Kui tal see hästi välja ei tule, siis peab tema tõenäoliselt sinu korraldatud jamasid likvideerima. Ühesõnaga on keskastmejuhi jaoks värbamine asi, kus väga palju võib valesti minna ning alati on tema see, kes valesti läinud asju peab klattima. Seetõttu eelistab keskastmejuht potentsiaali ees inimesi, kes on tööd juba varem teinud, ideaaljuhul samas ärivaldkonnas.

Sinu lood keskastmejuhile peavad seega keskenduma:

  • Erialase pädevuse esiletõstmisele. Personaliinimene ei tea alati töö spetsiifikat ning teda pole mõtet sellega ülearu piinata. Keskastmejuhile pead sa erialast slängi ja võtmesõnu kasutades demonstreerima, et tead millest jutt käib.
  • Juhtumitele, kus omandasid mingite operatsioonide teostamise väga kiirelt. Mida kiiremalt sa jõudsid teatud erialase pädevuse tasemele, seda parem.

 

Aga üks tegelane on ju veel…

Tegevjuht on ka selline tegelene, kes on väga tihti personalivaliku tegemise juures. Kuidas siis temaga käituda? Väga head lähenemist pole ning väga palju sõltub tema enda taustast. Seega pead vestluse alguses natukene pinda sondeerima. Ettevalmistuste käigus aga peaksid valmistuma nagu istuks sinu vastas ühekorraga nii keskastmejuht kui ka personaliinimene, mida muuseas tuleb ka päris tihti ette.

Erinevad lood erinevatele inimestele

Tööpakkumise saamiseks pead sa enne vestlust valmistama ette erinevad lood. Sa ei tea alati, kes sind vastu võtab. Sul ei pruugi olla täit kindlust selles osas, kas intervjueerija siin toodud stereotüüpidele vastab – väga palju sõltub ju ka konkreetse inimese taustast.

Olles aga valmistanud ette erinevad lood saad sa vestluse käigus sujuvalt oma lähenemist muuta ning vastata konkreetsete inimeste infovajadusele. Selle infovajaduse rahuldamisest aga sõltub sinu edukus töövestlusel. 

Loe veel samal teemal:

Artikli kategooriad: Töövestluse strateegiad ja taktikad ja sildid , .

Older Entries »